Kõik kadus hetkes kuumavas ja iidses
Aeg haihtus kurti, ajatusse unne...
Nüüd laman silmili su juuste samblal siidsel
Ja aega taastumas su rinna rütmis tunnen

On vaikus, hämarus ja igatsetud viiv, mis
Maailmas ainsana on igatsustest tühi
Me nagu sõnad soojas süliriimis
Kaks sõna, kellel kõigiga on ühist

Kušeti peatsis "Vaiva" skaala kumab
On öises eetris mitukümmend saatjat
Ning magnetsilmaga, mis vidub unetumalt
Meid kogu suur ja kauge Maailm vaatab

Laul, kostev raadiost, tundub
Meile hüüab
Et unelmates muretult
Me magaks
...Kuid sama laulu öisest eetrist püüab
Jack Jane'i kõrval ookeani taga

Seal magnetsilm niisama moodi vilgub
Ning selle pilgul Maailm
Neidki jaatab
Ja "Philips-extra" skaalal silmapilguks
Nad saavad kätte
Sellesama saatja
Alt laulab sireleist, kus õites õnne peitub
Ja tähest langevast öötaeva täherägus
Ning sest, et õnne vales pole leitud
Et õnn on tõde otsijate nägu

Siis äkki paiskub nende tuppa Moskva
Hääl, pakkuv sõpruse ja usalduse aadet
Kuid neile Moskva sama võltsilt kostab
Kui meile Lääne propagandasaade

Ma sulen raadio. Nemad teevad ka nii
Suurt vaikust mingi madalrõhkkond rusub
Kuid miskit vaikuses ses usub kogu Maailm
Maailm, kus armunudki üksteist veel ei usu